9. septembril 2018, meie 46. pulma-aastapäeval. Istusin oma abikaasaga maja ees pingil, teades, et see on meie viimane ühine koosistumine sellel pingil. Pikka aega ei suutnud ma midagi muud teha peale kurvastuse ja jõuetuse. Aasta hiljem leidsin video akrüülvärvide valamisest. See video äratas minus uudishimu ning innustas mind avastama uut kunstivormi.

Nelja aasta jooksul olen sukeldunud akrüüli valamise maagiasse, eriti nautides selle võimalusi ehete kunstis. Alguses valasin akrüülvärvi lõuenditele, kuid hiljem suundusin ehete kunsti, kaunistades neid erinevates akrüülivalamise tehnikates. Iga ese, mille valmistan, on unikaalne, kuna värvide füüsikalised ja keemilised omadused muudavad nende käitumise ettearvamatuks ja alati üllatavaks. See värvide mäng on minu kireks saanud. 

Kes meist ei mäleta lapsepõlvest rannas ilusate kivide otsimist ja nende imetlemist? Need kivid on nagu meie ehetes peituvad aarded, igaühel oma ainulaadne ilu.
Akrüüli valamine=käsitööehted=värviteraapia.